Avaleht Uudised
Uudised
Timo Suslov FIBA kandidaatide seminaril PDF Prindi Saada link
Reede, 04 Veebruar 2011 08:35

Täiendatud!

Täna lendab meie klubi liige ja alates 2000 aastast A-kategooria kohtunik Timo Suslov Türki Fiba kandidaatide II osa seminarile  (04.02.11-12.02.11), mille kindlasti edukal läbimisel peaks meil järgmisest hooajast juures olema uus rahvusvahelise kategooriaga kohtunik.

 

Värskemaid uudised ja pildid seminarist leiate Türgi Korvpalliliidu kodulehelt.

 

Soovime talle head reisi ja „head põrumist“!

 

EKKK juhatuse esimees

Tanel Suslov

Viimati uuendatud Teisipäev, 08 Veebruar 2011 06:43
 
Reeglite muudatused 2010 PDF Prindi Saada link
Reede, 21 Jaanuar 2011 12:07

Eelmisel sügisel toimus järjekordne korvpalli revolutsioon – et muuta mängu atraktiivsemaks ning nauditavamaks hakkasid 1. oktoobrist 2010 kehtima reeglites mõningad uuendused.

Suurim ja ehk olulisem muudatus on seotud korvpalli väljakuga. Esiteks nihutatakse kolmesejoont poole meetri võrra kaugemale ning senise kolmesekundi ala asemel joonistatakse maha sarnane täisnurkne ala nagu seda on korvpalli liigas NBA:

  • Kolmesekundialad on korvpalliväljakule maha märgitud täisnurksed alad, mitte enam trapetsikujulised.
  • Kolmepunktiala on 6,75 m raadiuse kaarega, mõõdetuna poolringi välisservani vastase korvi keskpunkti  ristprojektsioonist väljakul (praegu kehtiv 6,25m).
  • Kaks otsatormamisveata poolringi peavad olema märgistatud mänguväljakule järgmiselt:
    • Kahe otsajoonega risti oleva paralleelse joonega, millede siseserv on korvi keskpunktist 1.25 m kaugusel ja mis lõpevad 1,20 m kaugusel otsajoone siseservast.
    • Poolring raadiusega 1,25 m, mõõdetuna korvi keskpunktist ringjoone siseservani. Poolring ühendatakse paralleelsete joontega.
  • Audi sisseviske jooned: kaks lühikest 15 cm pikkusega joont tuleb maha märgistada mänguväljaku piiridest väljapoole kohtunikelaua vastaspoolse küljejoonega risti. Otsajoonte siseservast kuni nende joonte välisservani on 8,325 m (uus täiendus).

 

Võistlusriietuse puhul pannakse rõhku sellele, et mängijad ei oleks kui vikerkaared – iga lisavidin ise värvi, vaid et kõik mis on hädavajalik lisaks mängusärgile ja pükstele, oleks ka sama tooni.

Alljärgnev on lubatud:

  • Küünarvarre elastsed sidemed, seejuures  peavad need olema võistlussärgiga samas värvitoonis.
  • Elastsed sukad, seejuures  samas värvitoonis kui püksid. Kui nad on reieosas siis peavad need sidemed lõppema ülalpool põlve. Kui on tegu sääresidemega siis peab see lõppema allpool põlve.
  • Värvitu, läbipaistev hambakaitse.
  • Kinesioteip kätele või jalgadele peab olema mängija ihuvärvi.

 

Täpsustatud on ka hetke, millal mäng algab:

  • Esimene periood algab siis, kui pall lahkub hüppepalli üles visanud kohtuniku käest (kätest)- see reegel välistab teoreetilise probleemi, mis esines siis, kui sooritati viga ennem, kui hüppepallist ülesvisatud palli oli puudutatud. Nüüd on sel momendil tegu veaga mängu ajal, mitte enam mängu vaheajal.

 

Pinevad mängulõpud ja viimase sekundi visked on korvpalli lahutamatu osa – kes aga ei mäletaks nt Balti liiga pronksikohtumist ja sellele järgnenud poleemikat – et aga teha lihtsamaks, kas korv mängulõppus lugeda või mitte on lisatud reeglite parandus:

  • Mängukella näit peab olema 0:003 (kolm kümnendikku sekundit) või enam selleks, et mängija kes on saanud palli tagalauast või audi sisseviskest suudaks teha pealeviske. Kui mängukella näit on 0,002 või 0,001 siis ainus pealevise, milline saab lugeda on hüpitamine või otse pealt korvi surumine (see artikkel on esitatud selleks, et täpsustada, kui palju aega peab olema viske, hüpitamise või surumiseks mängu lõpus- seega välistab erinevad tõlgendused ja inimlikud eksimused).

 

Muudetakse ka kohta, kus toimub audi sissevise peale minutilist vaheaega mängu viimasel kahel minutil.

  • Mängu neljanda (4-da) perioodi viimasel kahel (2) minutil  ja iga lisaaja viimasel kahel (2) minutil minutilist vaheaega kasutanud võistkonnal, millisel oli õigus audi sisseviskeks oma tagaalas, tuleb audi sissevise sooritada eesalas kohtunikelaua vastaspoolel asuva audi sisseviskejoonelt (mitte enam keskjoone pikenduselt kohtunikelaua vastaspoolsel väljakupoolelt- vt artikkel 2).

 

Oluline muutus on olukorras, kui pall puudutab ründemängijat keskjoonel.

  • Ründemängijal peavad mõlemad jalad olema eesalas, kui pall puudutab teda selleks, et pall loetakse olevat eesalas. See tähendab, et sama põhimõtet rakendatakse ründavavõistkonna mängija kui ka põrgatava mängija suhtes. Seega mängija, kes on ühe jalaga eesalas ja teise jalaga tagaalas, loetakse olevat võistkonna tagaalas ja tal on lubatud: astuda mõlema jalaga tagaalasse; alustada põrgatamist; sööta palli tagaalasse- aga 8 sekundi lugemine jätkub endiselt.

 

Vana reegli kohaselt käivitus 24 sekundi seade hetkest, mil esimene mängija väljakul valdab palli.  Uus reegel välistab võimaluse mängu lõpus aega venitada palli mitte püüdes vaid lihtsalt puudutades.

  • Audi sisseviske järel algab 8 sekundi ja 24 sekundi lugemine hetkest, mil palli puudutab ükskõik milline mängija väljakul. See tähendab, et nüüdsest mängukell ja 24 sekundi seade käivitatakse üheaegselt audi sisseviske puhul.

 

24-sekundi määrusel on võetud vastu rida uuendusi (et mängu kiiremaks muuta):

  • Kui audisissevise sooritatakse võistkonna tagaalast, mille tulemusel tuleb 24 sek seadmele lülitada uus 24 sek, siis 24 sek tabloole lülitatakse 24 sek (siin muutusi ei ole).
  • Kui audisissevise, mis nõuaks uut 24 sek alustamist, toimub võistkonna eesalast, siis lülitatakse seade järgmiselt:
    • Kui seadmel on 14 või rohkem sekundeid rünnakuks alles, siis tablool ei lülitata ümber ning see rünnakuaeg jääb tabloole.
    • Kui seadmel on 13 või vähem sekundeid rünnakuks alles, siis tabloole lülitatakse 14 sekundi näit ja see on aeg, mis võistkonnal  jääb rünnakuks.

 

Koos uue tähisega väljakul ehk otsatormamisveata poolringalaga on juurde tulnud ka määrused mis selgitavad, mida otsatormamine endast kujutab:

  • Otsatormamine on lubamatu kehakontakt, mil palliga või pallita mängija lükkab vastasmängijat või tormab vastasmängija kehasse.
  • Igas väljaspool kolmesekundiala alustatud läbimurde olukorras korvile, milles mängija siseneb otsatormamisveata poolringalasse ja põhjustab  kehakontakti otsatormamisveata poolringalas asuva kaitsemängijaga siis seda ei tõlgendata ründaja veana, kui:
    • õhus olev ründemängija valdab palli, ja;
    • üritab pealeviset või söödab palli, ja;
    • kaitsemängija oli mõlema jalaga otsatormamisveata poolringalas, kui just ründemängija lubamatult ei kasuta käsi, käevarsi, jalgu või keha.

 

Vastavalt uuele reegli tõlgendusele kehtib ebasportliku vea määramine audisisseviske ajal ainult mängu kahe viimase minuti ja lisaaja kahe viimase minuti ajal.  Selle tõlgenduse esmane eesmärk on takistada taktikaliste vigade sooritamist. See juhtub aga enamasti mängu lõpus. Uus tõlgedus pakub paremat reegli eesmärgist arusaamist.

 

Põhjalikumalt on võimalik kõigil tutvuda reeglitega siin.

Viimati uuendatud Reede, 21 Jaanuar 2011 12:20
 


Lehekülg 10 / 10